Uskuda unustamatut
Unustada uskumatut
Paratamatus sundimas
Aastast aastasse liikuma
Jätkem selja taha vaen
Jätkem maha hingevaev
Las läeb meelelt nii kõik halb
Ja hinge hea vaid alles jääb
Uude aastasse nii saad
Võtta kaasa sõbrad väärt
Et alal hoida mälestused
Et uskuda ja elada

Kaunist aastalõppu ja veel imelisema uue algust! :)

31.12.13 @ Tallinn, Eesti

#364

Ma usun vabadusse
Mitte su puuridesse
Sest kes laseks tahtlikult
End ahelaisse sulgeda?

Ma usun valgusse
Sest pimedus on kõikjal
Ta mässib meid endasse
Nagu ema lapsi tekki

Ma usun ajalukku
Ja vahel ka looduse seadusi
Sest olles igaviku mutrike
See ongi aja lugu

Ma usun kõigesse
Kuid mitte endasse
Sest endasse uskudes
Ma upun kõiksusse

30.12.13 @ Tallinn, Eesti

Suveromanss

Ma leidsin su pimedast ööst
Või siis vaevarikkast tööst
Ei tajunud kes sa oled
Kuid teadsin et sa tuled.
Hellalt kuulsin su hingamist
Kesk suvist tähelangemist
Ja meeli ergutas see viis
Sest kujunes vaid me deviis.
Ja tõde see vast saabus hilja
Ei edasi saand sinuta minna
Jäin seisma eluristmikule
Lehvitama mu oma teisikule.

23.12.13 @ Uibo talu, Põlvamaa, Eesti

Pühendusega E.S.-le ja K.I.-le. Ja natuke ka O.K.-ale. Minge metsa või midagi.

#350

Uskumata selgitusi
kõlab hääl nii õige vali
Märkamata vabandusi
õigsusest saab auasi
Tahes tahtmata on nõnda
nägemata jätad mind sa
Hoolimata pingutustest
olen üksi armastuses
Kas on tõesti palju palut'
võtke ära minult valud
Uskumast mind keelab süda
palun, kallis, eita seda!
Ignotants on kõige tipp,
nii tõuseb allaandmislipp
Ei oleks eales uskunud et
nii madalale laskud nüüd
Kas on tõesti palju palut'
võtke ära minult valu

16.12.13 @ Tallinna Reaalkool kab 305, Eesti

Tali tuli

Heliseval inglihäälel
Kõnetab mind tasa tali
Seismas hellalt ilma äärel
Pole asjatult ta vali
Õige hellalt peatub hetkeks
Pisar veereb palgesse
Valmistub nii pikaks retkeks
Suunab pilgu kaugusse
Meelel raskel, rusuval
Vaibund jutt on sosinaks
Nukrameelsus lasumas
Valge lume sahinas
Härmatises lubadused
Näha jälle uuel aastal
Seniks aga vabadused
Olgu suvi selleks vastav

09.12.13 @ Tallinn, Eesti

#98

Ma ei saa hingata.
Mu sees lõõmab leek,
tahab mind üleni matta,
see saatuslik löök.
Hirmus valus on
ja jõuetus on trooniv,
see õudus mu ümber on
mu see end krooniv.
Ja hirm süveneb nii
mööda aega, pikka
kogu valu endaga viin
just nii nagu ikka.
Kes purustas lootuse,
nii hapra ja õrna?
Kes varastas ootuse
kui punava õuna?

08.04.2013 @ Tallinn, Eesti

#335

Kinkige mul armastust
Kinkige mul süda uus
Mis mahutaks ka hoolivust
Inimlikku armastust

Võtke ära võõrad vared
Visake need minema
Puhke ära lendlev puru
Hapralt kristallsüdamelt

Andke mulle armastus
Sõltuvus on liialt suur
Et üksinduse valu sees
Kanda sinu valesid

Habras kristallsüda
Mõeldud pole minule
Tunnist tundi puruneb
Igatseb me järele

01.12.13 @ bussis teel Tallinna, Eesti

katkine kardin
ja aknaklaas
tuhanded killud
asfaldil maas

raamitu aken
ja tuuleiil
kõik nad kunagi
olid siin

kriuksuv vaip
ja lambivari
kolm ja pool
variseri

puhas usk on
täitsa vale
süüdimatus
lihtsalt kole

kaduv leid ju
ajapikku
ekslend elu
rägastikku

16.11.13 @ Tallinn, Eesti

#327

Suurlinna tuled
Tähtede varjuks
Vaevalt mu silmad
Nendega harjuks.

Valguse põrkeks
Pilvedest peegel,
Tagasitõukeks
majadest keegel.

Tasakaaluks vist
Igatsen rahu,
Rohkem suurlinnu
Hinge ei mahu.

Tahaksin koju,
Mis tuttavas linnas,
Väiksus on mulle
Ju igati hinnas.

23.11.13 @ ruum 5032, hotell Oktjabrskaja, St. Peterburg, Venemaa

Hommikune trollibuss

Ühistransport
hall ja tumm
Justkui kogukond
see troll või tramm
Hallid näod
on massidel ees
Pikemad lood
südamete sees
Varahommik
või tipptund
Ikka pimeduses
näevad und
Südamlikud
tervitused, jah,
need just Sulle,
armas sõitja!

20.11.13 @ varahommkune troll nr 6, Tallinn, Eesti

Haikutus

esmakordsuses
peidetud ilu ohjad
haaramatusest

päikese valu
näpatud suvest elu
loobumiste võit

vaatluse võlus
härmaehteis krüsanteem
hirmude orus

sügavam mõte
neelatud vaikselt alla
unine tsensuur

16.11.13 @ Tallinn, Eesti

#319

Vaikus on sügav
vaikus on vaikne
Kui saladus, mugav,
muudab meid paikseks

Sõnu oli kasinalt,
kuid täitsa mitu,
töötasid nii usinalt,
välja ei kippund

Ma vaatan su sisse
ja peale jälle uuesti,
silmi nagu kirsse
neelan pilgul ahnesti

Ja kui kingid mul naeru,
selle hõbedahäälse,
mahub ilma ta vaevu,
ei kao säält see

Kuid nagu kõik algab,
tuleb lõpp ootamatu,
üks kõik maha salgab,
me armulootu matus

15.11.2013 @ Tallinn, Eesti

#89

Need silmad.
Rohelised, kuid mitte ainult,
paelusid mind juba siis,
kui kõndisid koju vainult.
Ei teadnud ma toona,
et nüüd vaid armastusloona
me ajalukku võime jääda.
Ja kes oleks osand seada
ümber kõik mu sees.
Mu hing oli tunnetes.
Tunnetes, mis võtsid võimud,
milles oli omamoodi võlu,
kuid pea asemel mõtles süda -
- ei saa inimloom eitada seda.
See suur roosa seebimull,
mis meid hoidmas taeva all
ja avakosmosesse pea viis lend.
ära hoia tagasi end.
See ongi meeletus,
mis toob meil joovastust,
et öelda, öelda kesk valgust:
See ongi ar. mas. tus.
Armastus.

30.03.2013 @ Tallinn, Eesti

#84

See lõhnabukett,

mis mind lummab kui

hommikune sigarett,

üleeile pestud pesu või

veel Boss või see teine.

Ja siis kumab läbi armastus

ning ka su eelmine eine;

päev vist nii õnnestus.

Ma näen seda naeru

su silmades, ruugetes,

mida varjama sa ei vaevu.

Käed on mu puusadel

nii külmad, kuid laiad

ja need pilgud, need

ei ole ju üldse maiad.

Mu kallis, sa vaatad,

nii kindel ja süvenenud,

et hetkeks ootad

ja mured ununenud.

Peale seda kõike ju

oli nii raske uskuda,

et suudan neid ridu

veel siia kirjutada.

Ma armastan sind.

25.03.2013 @ Tallinn, Eesti 

Tunded ja kapsad

Keedupott
Täis tundeid,
Pliidil nagu
nuudleid.

Ta on täis,
pilgeni täis,
pliidil nagu
üle käiks.

Võtan kõik,
kõik tunded ma,
pliidile nagu
panen unelema.

Ja kui kord
valmis söök,
on tundetu
terve mu köök.

04.11.2013 @ Tallinn, Eesti

Ilu

Ilu on suhteline
Mõnele kevad
Teisele sügis
Mõnele päike
Teisele lumi

Ilu on vaataja silmades
Sinu sinavates
Ja tema hallides
Ja nende pruunides
Ja minu rohekates

Elu on ilus
Just päikeseloojangutes
Ja sinul selle sees
Kus esimesed kastepiisad
Ja viimased viinad

elus on valus on ilus

27.10.13 @ Tallinn, Eesti

Võideldes priiuse eest

hukkuda võib mõnigi,

armastus mu sees

taas kukkumas pikali.

Vabaduse varjus on orjus,

surm ja piin ta ees.

Keegi nii vaikselt seal karjus,

hukkund on viimne mees.

Sõbrast on saamas vaenlane

mõistmata me loomust,

justkui armas kaslane

haavab meie lootust.

Võideldes priiuse eest

kõik ei pruugigi võita,

kuid võideldes Teie eest,

katus võib mul sõita...

18.10.2011 @ Tallinn, Eesti

Leid

Ma tulin su järgi

ja ma leidsin su üles

Jäljed olid alles,

ei kartnud eksimist.

Ma leidsin su üles

ja see ongi oluline,

sest nüüd olen tervik

Sa ravisid need haavad

Sa aitasid mind valus üle

üle suure kuristiku

üle sügava kuristiku

üle laiuva lõhe

ja üle mässlevast jõest

Sa aitasid mul parandada

ja seetõttu ma andestasin

ei saa ju pidada vimma

kui Sa aitasid mul

end parandades paraneda

Ja ühel hetkel ma olingi siin

Seisin üksi tuules, tules,

olin õnnelik

Olin üksi ja õnnelik

olin tervenenud taas

Sinuga või Sinuta

20.10.2013 @ Tallinn, Eesti

Palupõhjale, 11.02.12

Valge lume sügavuses
tume puumets kajab
sädelevas puhastuses
rähni toks-toks kajab.

Jõe sügavuses paistab
kinni jäätund kala;
paigal justkui loodus seisab,
rähni toks-toks kajab.

Külm ja käre pakane
me ninad kinni kattis.
Roheline maja paistis,
rähni toks-toks enam ei kaja.

11.02.2012 @ Palupõhja, Eesti

Merevahust laht

Sa ei mõista
seda valu,
mis kodutul on,
kui vaenlane kõik
on minema viinud
Ja vaguneist paistavad
kartulivaod,
kus lummamas meid
külm Põhjamaa tuul

Aasta aasta
järel möödub
vagun vaguni
järel pöördub
Kuid on erandeid.
Alati on erandeid.
Neid, kes läevad
kuid eal ei tule,
mälestused jäävad,
need eal ei sure.

Ma ei mõista
seda rõõmu,
mis neil on,
kui Ta kaugest ilmast
koju pöördus.
Sest aknaid on katmas
nood samad hallid trellid,
ja matmas meid
merevahulaht.

16.10.2013 @ Tallinn, Eesti

#100

Sa vaatad mind,
vaatad otse minust läbi,
nagu oleksin ma õhk.
Ma seisan su vastas,
hõikan, kisendan su nime,
kuid justkui sa
ei märkakski mind.
Ja see teeb haiget,
see põletab põrgulikult,
sest teised ju ometi
on siin minu ümber.
Nad näevad mind.
Nad räägivad minuga,
kuid ma hüüan vaid sind.
Sa ei tee mind märkamagi.
Sa lihtsalt vaatad mind,
vaatad otse minust läbi,
nagu oleksin ma õhk,
nagu meid ei olekski.

10.04.2013 @ Tallinn, Eesti

Mõttevälgatus

Ja nii ma siis kõndisin,

läbi tumeda vee,

summutava udu,

lootes sind veel kohata.

Kuid oli hilja.

Sest just nii olid sa läind

ja jätnud mind siia ilma

nii üksi ja nukralt istuma.

Seisma, otsima.

Tule tagasi.

Jah, nii ma siis hüüdsingi

lootes, et see

võib veel su peatada.

Oli pime ja hilja.

Oli külm ja hea.

Hoolimata pisaratest

suutsin taaskordki eksida

eesti keele näruse grammatika vastu.

Ja nii ma siis vigurdasin

lootes pageda hirmu eest.

Unustasin, et sind ei ole

ja olen aind mina

siin ja üksi üksi üksi.

Ihuüksi. I hu ük si.

Tule tagasi.

20.07.2012 @ Tallinn, Eesti

Eepos matemaatikale.

(pühendusega õpetajad Raja ja Vatsel. Kahekümne kaheksa +1 realine algeline luuleline loomake, kes nägi ilmavalgust matemaatikaolümpiaadil)

(Kaksteist viiskümmend viis)
Ma istun siin
külmas heledas ruumis
ka Paldiski maanteel
olen hubasemas puuris.
Mu ees ja taga ja ümber
on mornid kulund vared
"nad on kõikjal"
ma vaikselt hõikan.
Tahvel on roheline
ja kriibib mu silmi
kriit kukub maha
- on see unes või ilmsi?
Kõrval laual lebab töö
ruudulisel paberil
Ei kulunudki ööd
kuid veel leidmata ruut.
üks poiss tõusis püsti
ja istus tagasi.
Need teksad olid kulund
ja taskud täitsa lahti.
Tean ju sünnist saati et
aa pluss bee võrdub tsee,
kuid raisk, see ülesanne
siin ei lahene.

üks traagilise saatusega mõttepaus
siia end kirjutas
Ja päevakangelane tõusis
ning lahkus sedamaid.

27.11.2012 @ kabinet 208, Tallinna Reaalkool, Eesti

#106

Sa oled jälle siin.
Sa oled alati siin.
Mõni ime siis, et
rahu peaaegu pole.
Kuid see on hea.
Kuidas muidu tean,
et mul on keegi,
kellele toetuda,
kui on raske.
Kohe kuradi raske.
Sest keegi teine ju
ei talu pisaraid,
ei mõista tõde
nagu sina, sõber.
Pean olema tugev
ainult sinu pärast.
Ma ei taha olla koorem,
samas, olles sust noorem.
Emba mind kui
mul on valus.
See pole vabandus.
See on vabadus.

16.04.2013 @ Tallinn, Eesti

#93

Kas see on liiast
või on see vähe?
Kas see on vale,
see arusaama lähe?

Kas vaielda mõtet

või alusetu töö?

Kas tunded on jäävad

juskui tähtede vöö?

Armastan sind

ja sa ise ei teagi.

Armastan sind

just nii sõnu peangi.

Sa varjutad päikse

ja katad ka kuu,

sa oled mu oma,

mu kalambuur.

kalambuur - sõnamäng, sõnamängul põhinev nali 

03.04.2013 @ Tallinn, Eesti

Ootusärevuses

Suvi
see on kui noor armastus
või nagu veidi vintis sõber
seismas keset karjamaad
See on naer, helisemas üle
maa ja mere ja talu ja sinu
ja mis peamine: see tuleb
kas nüüd või ei,
kuid kindlasti kunagi
Sa ei oota seda,
sest kildudeks purunenud
kõik millest hoolisid
Sa kardad seda,
sest mälestustes viibisid
Kuid siis näed, nad on siin
ei jäetud sind hetkekski üksi
sul oli ja on päike,
kuu pilved tähed
lõputud naeruhood ja
veel meeletumad ööd

Sulle tuli suvi.

24. märts 2013 @ Tallinn, Eesti

Ei!

Ei!
Ma karjun, karjatan "ei!"
ja mõistan kui vale
see kõik oli.
Ma mõistan su valu
ja tapvat piina
Ma mõistan su võlu
kui joovastavat viina.

Ja ühtäkki ma näen
kui väär on´s see kõik.
Kui päike sinine,
kui muru roosa.
ühtäkki ma adun
neid tehtud vigu.
Kui mitu murtut,
kui mitu kaotatut.

Ja karjatan "ei!"
sest kuskil on piir.
Kuskil on tõke,
mis peatab kõik väära.
Kuskil on valgus,
mis lõpetab valguse.

Ma ütlen "ei!"
ja mõtlengi nii.
Ei.

1.10.2013 @ Limassol, Küpros