Mõttevälgatus

Ja nii ma siis kõndisin,

läbi tumeda vee,

summutava udu,

lootes sind veel kohata.

Kuid oli hilja.

Sest just nii olid sa läind

ja jätnud mind siia ilma

nii üksi ja nukralt istuma.

Seisma, otsima.

Tule tagasi.

Jah, nii ma siis hüüdsingi

lootes, et see

võib veel su peatada.

Oli pime ja hilja.

Oli külm ja hea.

Hoolimata pisaratest

suutsin taaskordki eksida

eesti keele näruse grammatika vastu.

Ja nii ma siis vigurdasin

lootes pageda hirmu eest.

Unustasin, et sind ei ole

ja olen aind mina

siin ja üksi üksi üksi.

Ihuüksi. I hu ük si.

Tule tagasi.

20.07.2012 @ Tallinn, Eesti