Merevahust laht

Sa ei mõista
seda valu,
mis kodutul on,
kui vaenlane kõik
on minema viinud
Ja vaguneist paistavad
kartulivaod,
kus lummamas meid
külm Põhjamaa tuul

Aasta aasta
järel möödub
vagun vaguni
järel pöördub
Kuid on erandeid.
Alati on erandeid.
Neid, kes läevad
kuid eal ei tule,
mälestused jäävad,
need eal ei sure.

Ma ei mõista
seda rõõmu,
mis neil on,
kui Ta kaugest ilmast
koju pöördus.
Sest aknaid on katmas
nood samad hallid trellid,
ja matmas meid
merevahulaht.

16.10.2013 @ Tallinn, Eesti