Ei!

Ei!
Ma karjun, karjatan "ei!"
ja mõistan kui vale
see kõik oli.
Ma mõistan su valu
ja tapvat piina
Ma mõistan su võlu
kui joovastavat viina.

Ja ühtäkki ma näen
kui väär on´s see kõik.
Kui päike sinine,
kui muru roosa.
ühtäkki ma adun
neid tehtud vigu.
Kui mitu murtut,
kui mitu kaotatut.

Ja karjatan "ei!"
sest kuskil on piir.
Kuskil on tõke,
mis peatab kõik väära.
Kuskil on valgus,
mis lõpetab valguse.

Ma ütlen "ei!"
ja mõtlengi nii.
Ei.

1.10.2013 @ Limassol, Küpros