Ma ei saa hingata.
Mu sees lõõmab leek,
tahab mind üleni matta,
see saatuslik löök.
Hirmus valus on
ja jõuetus on trooniv,
see õudus mu ümber on
mu see end krooniv.
Ja hirm süveneb nii
mööda aega, pikka
kogu valu endaga viin
just nii nagu ikka.
Kes purustas lootuse,
nii hapra ja õrna?
Kes varastas ootuse
kui punava õuna?
08.04.2013 @ Tallinn, Eesti
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar