Ilu

Ilu on suhteline
Mõnele kevad
Teisele sügis
Mõnele päike
Teisele lumi

Ilu on vaataja silmades
Sinu sinavates
Ja tema hallides
Ja nende pruunides
Ja minu rohekates

Elu on ilus
Just päikeseloojangutes
Ja sinul selle sees
Kus esimesed kastepiisad
Ja viimased viinad

elus on valus on ilus

27.10.13 @ Tallinn, Eesti

Võideldes priiuse eest

hukkuda võib mõnigi,

armastus mu sees

taas kukkumas pikali.

Vabaduse varjus on orjus,

surm ja piin ta ees.

Keegi nii vaikselt seal karjus,

hukkund on viimne mees.

Sõbrast on saamas vaenlane

mõistmata me loomust,

justkui armas kaslane

haavab meie lootust.

Võideldes priiuse eest

kõik ei pruugigi võita,

kuid võideldes Teie eest,

katus võib mul sõita...

18.10.2011 @ Tallinn, Eesti

Leid

Ma tulin su järgi

ja ma leidsin su üles

Jäljed olid alles,

ei kartnud eksimist.

Ma leidsin su üles

ja see ongi oluline,

sest nüüd olen tervik

Sa ravisid need haavad

Sa aitasid mind valus üle

üle suure kuristiku

üle sügava kuristiku

üle laiuva lõhe

ja üle mässlevast jõest

Sa aitasid mul parandada

ja seetõttu ma andestasin

ei saa ju pidada vimma

kui Sa aitasid mul

end parandades paraneda

Ja ühel hetkel ma olingi siin

Seisin üksi tuules, tules,

olin õnnelik

Olin üksi ja õnnelik

olin tervenenud taas

Sinuga või Sinuta

20.10.2013 @ Tallinn, Eesti

Palupõhjale, 11.02.12

Valge lume sügavuses
tume puumets kajab
sädelevas puhastuses
rähni toks-toks kajab.

Jõe sügavuses paistab
kinni jäätund kala;
paigal justkui loodus seisab,
rähni toks-toks kajab.

Külm ja käre pakane
me ninad kinni kattis.
Roheline maja paistis,
rähni toks-toks enam ei kaja.

11.02.2012 @ Palupõhja, Eesti

Merevahust laht

Sa ei mõista
seda valu,
mis kodutul on,
kui vaenlane kõik
on minema viinud
Ja vaguneist paistavad
kartulivaod,
kus lummamas meid
külm Põhjamaa tuul

Aasta aasta
järel möödub
vagun vaguni
järel pöördub
Kuid on erandeid.
Alati on erandeid.
Neid, kes läevad
kuid eal ei tule,
mälestused jäävad,
need eal ei sure.

Ma ei mõista
seda rõõmu,
mis neil on,
kui Ta kaugest ilmast
koju pöördus.
Sest aknaid on katmas
nood samad hallid trellid,
ja matmas meid
merevahulaht.

16.10.2013 @ Tallinn, Eesti

#100

Sa vaatad mind,
vaatad otse minust läbi,
nagu oleksin ma õhk.
Ma seisan su vastas,
hõikan, kisendan su nime,
kuid justkui sa
ei märkakski mind.
Ja see teeb haiget,
see põletab põrgulikult,
sest teised ju ometi
on siin minu ümber.
Nad näevad mind.
Nad räägivad minuga,
kuid ma hüüan vaid sind.
Sa ei tee mind märkamagi.
Sa lihtsalt vaatad mind,
vaatad otse minust läbi,
nagu oleksin ma õhk,
nagu meid ei olekski.

10.04.2013 @ Tallinn, Eesti

Mõttevälgatus

Ja nii ma siis kõndisin,

läbi tumeda vee,

summutava udu,

lootes sind veel kohata.

Kuid oli hilja.

Sest just nii olid sa läind

ja jätnud mind siia ilma

nii üksi ja nukralt istuma.

Seisma, otsima.

Tule tagasi.

Jah, nii ma siis hüüdsingi

lootes, et see

võib veel su peatada.

Oli pime ja hilja.

Oli külm ja hea.

Hoolimata pisaratest

suutsin taaskordki eksida

eesti keele näruse grammatika vastu.

Ja nii ma siis vigurdasin

lootes pageda hirmu eest.

Unustasin, et sind ei ole

ja olen aind mina

siin ja üksi üksi üksi.

Ihuüksi. I hu ük si.

Tule tagasi.

20.07.2012 @ Tallinn, Eesti

Eepos matemaatikale.

(pühendusega õpetajad Raja ja Vatsel. Kahekümne kaheksa +1 realine algeline luuleline loomake, kes nägi ilmavalgust matemaatikaolümpiaadil)

(Kaksteist viiskümmend viis)
Ma istun siin
külmas heledas ruumis
ka Paldiski maanteel
olen hubasemas puuris.
Mu ees ja taga ja ümber
on mornid kulund vared
"nad on kõikjal"
ma vaikselt hõikan.
Tahvel on roheline
ja kriibib mu silmi
kriit kukub maha
- on see unes või ilmsi?
Kõrval laual lebab töö
ruudulisel paberil
Ei kulunudki ööd
kuid veel leidmata ruut.
üks poiss tõusis püsti
ja istus tagasi.
Need teksad olid kulund
ja taskud täitsa lahti.
Tean ju sünnist saati et
aa pluss bee võrdub tsee,
kuid raisk, see ülesanne
siin ei lahene.

üks traagilise saatusega mõttepaus
siia end kirjutas
Ja päevakangelane tõusis
ning lahkus sedamaid.

27.11.2012 @ kabinet 208, Tallinna Reaalkool, Eesti

#106

Sa oled jälle siin.
Sa oled alati siin.
Mõni ime siis, et
rahu peaaegu pole.
Kuid see on hea.
Kuidas muidu tean,
et mul on keegi,
kellele toetuda,
kui on raske.
Kohe kuradi raske.
Sest keegi teine ju
ei talu pisaraid,
ei mõista tõde
nagu sina, sõber.
Pean olema tugev
ainult sinu pärast.
Ma ei taha olla koorem,
samas, olles sust noorem.
Emba mind kui
mul on valus.
See pole vabandus.
See on vabadus.

16.04.2013 @ Tallinn, Eesti

#93

Kas see on liiast
või on see vähe?
Kas see on vale,
see arusaama lähe?

Kas vaielda mõtet

või alusetu töö?

Kas tunded on jäävad

juskui tähtede vöö?

Armastan sind

ja sa ise ei teagi.

Armastan sind

just nii sõnu peangi.

Sa varjutad päikse

ja katad ka kuu,

sa oled mu oma,

mu kalambuur.

kalambuur - sõnamäng, sõnamängul põhinev nali 

03.04.2013 @ Tallinn, Eesti

Ootusärevuses

Suvi
see on kui noor armastus
või nagu veidi vintis sõber
seismas keset karjamaad
See on naer, helisemas üle
maa ja mere ja talu ja sinu
ja mis peamine: see tuleb
kas nüüd või ei,
kuid kindlasti kunagi
Sa ei oota seda,
sest kildudeks purunenud
kõik millest hoolisid
Sa kardad seda,
sest mälestustes viibisid
Kuid siis näed, nad on siin
ei jäetud sind hetkekski üksi
sul oli ja on päike,
kuu pilved tähed
lõputud naeruhood ja
veel meeletumad ööd

Sulle tuli suvi.

24. märts 2013 @ Tallinn, Eesti

Ei!

Ei!
Ma karjun, karjatan "ei!"
ja mõistan kui vale
see kõik oli.
Ma mõistan su valu
ja tapvat piina
Ma mõistan su võlu
kui joovastavat viina.

Ja ühtäkki ma näen
kui väär on´s see kõik.
Kui päike sinine,
kui muru roosa.
ühtäkki ma adun
neid tehtud vigu.
Kui mitu murtut,
kui mitu kaotatut.

Ja karjatan "ei!"
sest kuskil on piir.
Kuskil on tõke,
mis peatab kõik väära.
Kuskil on valgus,
mis lõpetab valguse.

Ma ütlen "ei!"
ja mõtlengi nii.
Ei.

1.10.2013 @ Limassol, Küpros