Suitsiidika

Mu veenid on muusikasooned
just nagu noodijooned
ja nende katkedes
kõik lõpeb klastrihetkedes
Harmoonia vist elust puudu
üksluine meetrum peagi juurdub
ja vilepilli soolod need
nii jäävad peagi teistele

Staccato tihedamaks muutub,
hapnikust tuleb tihti puudu
Legato kadunud on sootuks
et peita õige valet lootust
Glissandos suure kaarega
on valukarjed haledad

Mu veeni puutuv žilett
ju interpreedi siluett
burdooni vaikset voogamist
võrdles vere voolamist
Ja ajapikku kaov akord
kui viimne veretum aort

15.11.13 @ Tallinn, Eesti