on üks sõõm
soendatud morssi
jõulurõõm

22.12.2015 @ Tallinn, Eesti

kokkuvõte

Seoses abituurimiga ja erinevate ainekursuste lõppemisega peab vahel tegema lõputöid. Kunstiajaloos andis õpetaja meile kindla piirangu - inspiratsiooni peab saama tunnis õpitust. Nõnda ma siis istusingi laua taha ja lõpuks avastasin ennast luuletamas. Kollaaži-lahendus tuli aga kunstilise mitmekesisuse pärast kasutusele.

funfact: luuletuses on vihjatud kuuele viimasel perioodil õpitud autorile/teosele.
1.12.2015 @ Tallinn, Eesti

#343

Ma tahan nutta
Aga ma ei saa
Mu nutud on nutetud
Nagu päevadki loetud

Ma tahan karjuda
Aga ma ei suuda
Kisada tapelda kiskuda
Õiglust jalule nõuda

Ma tahan põgeneda
Aga ma ei oska
Ei oska sind jätta
Mu süda on võetud

Ma tahan olla
Suures sügavas rahus
Aga ma ei soovi
Sest mu päevad on loetud

09.12.13 @ Tallinn, Eesti

ENTROOPIA (füüsikaõpetajale)

Kord on kaos ja kaos on kord
Allume termodünaamikale
Ja parata ei ole midagi

See on teine seadus

Kandudes madalama energia poole
Naaldun su ligi
Kõik, kõik on koos ja käsikäes
Kuid järsku meid rebitakse
Eemale sinust ja minust
Energia madaldub madaldub madaldub

Kõrgelt madalamale
Korrast kaosesse

Entroopia on see

27.11.14 @ Tallinn, Eesti

kõik küsivad mult et
mida ma teen
aasta pärast
kes minust saab
viie aasta pärast
ja nii edasi

kõik küsivad mult et
miks just nii et
miks ma ei ole õnnelik
kui ma võiksin
ja miks ma teen nii
kui ma võiksin

kõik küsivad mult et
saada vastuseid oma
küsimustele
kõik küsivad mult aga mina
ootan vastuseid oma
küsimustele

20.08.2015 @ Uibo talu, Põlvamaa, Eesti

kui ma suren, siis ma tahan
olla linnupoja moodi
kes nii õrnalt, helgeil tiivul
lendab otse tundmatusse

kui ma suren, siis ma tahan
kõrges kuumas põleda
et kui tõusmiseks on aeg
on mu ihu ilma otsas

kui ma suren, siis ma tahan
jääda klõbisema klaasil
siis viin ära sinu unest
rahuliku meelelaadi

4.08.15 @ Adiste, Põlvamaa, Eesti

#141

See ei kao,
see tunne.
See on hirm,
mis mind viib
edasi kaugele.
See hirm võtab võimu,
et lämmatada kõik
Ja jätta endast maha
üks hirmus pelgupaik.
See tunne ei kao
aegade varju.
See tunne mind sööb,
hirm nõrgemaks lööb.
Ja kuis võin paluda muud
kui üht elu, uut.

21.05.2013 @ Tallinn, Eesti

hällildus

Valge maja
laintevahust
koduks mulle ikka jääb
Hellalt kiigub
häll nii tuules
Ära iial ära läe

Kohisevast
meretuulest
unelaulu eal ei saa
Tahad tulla
rüppe heita
tuulterammu trotsima

7.07.15 @ Tallinn, Eesti

Päikese sillerdav kõrkus
on tubades kilkeid täis
Ometi on see ta nõrkus
mis aastast aastasse käis

Ta tühjuse taga on orjus
mis varjab peidetud tõde
ja kes aastate jooksul harjus
tast endale leidis õde

Ka halli päeva otsas
kui päike ennast peidab
On üheks sündind otsus
mis puhastumist leiab

27.02.15 @ Moskva-Tallinn Aerofloti lennul, ilmselt juba Eesti kohal

TÄNA KIRJUTAME KIRJA (matemaatikaõpetajale)

Täna kirjutame kirja
Käsitsi
Valgele paberile
Pane kirja oma mõtted
Ära unusta ütteid
Kirjuta üles mured ja rõõmud
Kirjuta
Kuis funktsioonil läeb
Mis sa nii pikalt kirjutad
Me ei tee seda peast, see on puhas al ge bra

Ohkas õpetaja

27.11.14 @ Tallinn, Eesti

Hüvasti hüvasti
hüüavad pungad
talvele, kes
kaob aknalaualt

Hüvasti hüvasti
sosistab sinilill
kummikuid nähes
vaikib ta pill

Hüvasti hüvasti
ilmale maale
kajavad kajakad
üle ilmamaade

Hüvasti hüvasti
kohtume homme
et sellest saaks jälle
me kohtumiskomme

Hüvasti hüvasti

inspireeritud Tõnu Kõrvitsa teosest "vaikuse laulud"
11. 04. 2015 @ Estonia kontserdisaal, Eesti

#117

Südamed,

üksikud ja murtud,

mida kord on kantud,

lebavad kõikjal maas,

korja üles nad taas.

Ma näen sind seal

seismas armu peal,

kuis sul aimugi pole,

et tegelikkus on kole,

me aimdus unistusest

lebab unustustes.

Sa tulid ja võitsid,

kõik endale võtsid.

Ja viisid mu armu,

mu südamest tarmu.

Ma ei taastu ju eal,

sest meelest läinud hea,

vaid valu ja nutt,

kui sinul on rutt.

Tahaks jätta minevikku,

mida ei vaja tulevikku,

kõik asjatu valu,

sind vaatan ja palun,

hooli ja hoia, kuid

vajadusel püüa, neid,

kes pakuvad pinget,

kes puhtamad hingelt.

27.04.2013 @ Tallinn, Eesti

MA VIHKAN KIRJANDEID (emakeeleõpetajale)

Ma vihkan kirjandeid
Juba lapsepõlvest saati
Sest ma vaatan ja vaatan neid teemasid ja
Eriti ei mõista
Sissejuhatus.
Tuum ja idee.
Näide väide alus.
Koondus lõpplausetes.
Mu struktuur on paigast ära
Nagu eesti maa kliima
Sest ma ei oska
Õppida teiste vigadest
Istun, kolm. Kahe miinusega.
(Tagantjärele oleme kõik targad)

24.01.2015 @ Tallinn, Eesti

M.O.R.(G.)

Me oleme robotid
kes ei mõtle
vaid allume
ülema käskudele
vastuvaidlemata
Me oleme robotid
külmand kui terased
et alluda küsimusi küsimata
Meid on programmeeritud
vaikima
Ja meie mõistus
Mõtlemispotentsiaalne
on lühisesse viidud
Et saaksime alluda
vastuvaidlemata
Me oleme robitd
Kõige ülemale -
Endi südamele

2.02.2015 @ Tallinn, Eesti